Raamatud, artiklid ja teadustegevus
Avaldatud raamatud
- „Müeloomipatsiendi teejuht“ (2019), Tartu Ülikooli kirjastus
- „Kui aega on jäänud vähe… Psühholoogina elu ja surma piirimail“ (2019/2023), Pegasus
- „Kingin su aastatele elu“ (2021) koostöös illustraator ja kunstnik Katri Lumi´ga (heategevuslik kinkeraamat, tulud Hille Tänavsuu vähiravifondi)
Avaldatud artiklid
- „Psühholoogilised vaevused krooniliste haiguste taustal“, Perearst, 2020
- „Onkopsühholoogia valdkonna teoreetiline ja praktiline käsitlus tänapäeva onkoloogias”, Lege Artis, 2021
Teadustegevus
1. „Vähihaiguse üleelanud ja prognoosis pessima vähihaigete subjektiivne heaolu ning personaalsed väärtused“, magistritöö, Inna Narro, Tartu Ülikool, Juh Toivo Aavik
2. „Emotsionaalse enesetunde ja subjektiivse heaolu mõjud tervisega seotud elukvaliteedile prognosis pessimavähihaigete patsientide näitel“, bakalaureuse töö, Tartu Ülikool, bakalaureusetöö Krislin Raik, juhendaja Inna Narro, 2017
3. „Prognosis pessima vähihaigete ja vähihaiguse üleelanud inimeste vaimne tervis, tervisega seotud elukvaliteet ja subjektiivne heaolu“, magistritöö, Maili Tirel, juhendaja Inna Narro, 2018.
Konverentsid ja seminarid
- „Hospiitsis töötava personali vaimne tervis ja selle hoidmine“,
Hospiits 15: inimlikkus ja innovatsioon. Ida -Tallinna Keskhaigla, 2024, Tallinn - „Väärikas elu lõpp kliinilise psühholoogi vaatenurgast“,
Rapla Omavalitsuste Liit, Raplamaa 27. tervisekonverents 2024, Rapla - „Onkoloogiline diagnoos ja seksuaalsus“,
Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaugete Liidu Seminar, 2024. Tallinn - „Onkoloogiaõdede tööalane läbipõlemine, selle põhjused ning vältimise ja psühholoogilise toimetuleku võimalused“.
Kliinilise Õenduse Seltsingu konverents, 2023. Tallinn - „Vähipatsiendi vaimse tervise toetamine. Onkopsühholoogiline lähenemine.“ Saaremaa Vähiühingu konverents, 2018. Kuressaare
- „Müeloomipatsiendi teejuht.“
Eesti leukeemia-ja müeloomihaigete Liidu Seminar, 2019. Tartu
Koolitustegevus
Kliinilise psühholoogi ametis olles on üheks tegevusvaldkonnaks koolituste ja loengute läbiviimine. Mul on olnud au koolitada arste nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Ida-Tallinna Keskhaiglas ning
arst-residente Tartu Ülikooli Kliinikumis koos dr Katrin Elmeti ja dr Tiina Tammega.
Tartu Ülikoolis 2021. aastal psühholoogia magistriõppe tudengitele spetsiaalselt loodud valikaine “Onkopsühholoogia alused” võeti nende poolt väga hästi vastu.
Vaimse tervise teemadel on saanud lektorina üles astuda Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskuses Mahena koos Tiina Naarits-Linn´aga.
Pirita Majandusgümnaasiumis on jagatud erialaseid teoreetilisi ja praktilisi kogemusi õpetajate ja lastevanematega.
Õpetaja ja õpetajakogemus Pirita koolis sai omandatud läbi erialaste ainete- psühholoogia, reklaami-ja mõjustamispsühholoogia, karjääriõpetuse ning suhltemis-ja loovustreeningu õpetamise.
Kõige põnevamakas väljakutseks õpetajaametis pean 7ndatele klassidele inimeseõpetuse aine andmist. Õppetunde oli põnev ette valmistada, kuid suurema põnevusega ootasin igat kohtumist 13-14. aastaste noortega. Nendega ajaveetmist läbi teadmiste jagamise jään pikaks ajaks taga igatsema.
Põnevaid väljakutseid lektori ja koolitajana on pakkunud Eesti Vähiliit ja MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit. Nende korraldatud üritustel osalemine on mind kokku viinud onkoloogilise diagnoosi saanud täiskasvanute ja lastega ning laste vanematega.
KOOLITUSTE JA LOENGUTE TEEMAD
Meditsiinipersonalile
- Isiksus nimega „Patsient“- suhtlemisvõtted teoorias ja praktikas
- Enesekehtestamine ja egokaitsemehhanismid
- Onkopsühholoogiline lähenemine patsientide aktiiv- ja toetavas ravis
- Suhtlemine lähedastega kriitilistes situatsioonides
- Meditsiinitöötaja versus patsient:
halvad uudised – suhtlemine ja toimetulek kliinilise psühholoogi pilgu läbi - Arstide emotsionaalne, füüsiline ja kognitiivne toimetulek tööalase stressiga
- Sotsiaalsete suhete olulisus onkoloogilise haiguse taustal
- Vähihaige kliinilise psühholoogi praktikas
- Elu lõpp, surm ja lein kliinilise psühholoogia käsitluses
- Onkoloogiaõdede tööalane läbipõlemine, selle põhjused ning vältimise ja psühholoogilise toimetuleku võimalused
- Edukas enesekehtestamine. Fookuses töö ja eriala
- Kliinilise psühholoogi roll ja olulisus palliatiivses ravis ning elulõpu hoolduses
- Patsiendiõpetus. Suhtlus keerulise patsiendiga
- Palliatiivravi patsiendid ja neile rakendatavate terapeutiliste sekkumiste võimalusi
- Arsti vaimne tervis. Kognitiivne toimetulek. Kognitiivse mõjutamise meetodid ja võimalused
- Kehakeel teoorias ja praktikas
- Arst versus patsiendi lähedane: Suhtlemine halbade uudiste edastamisel.
Lähedaste tüübid ja suhtlemisstiilid - Elu puudutavad otsused- surma planeerimine kui osa terviklikust mõtteviisist
- Kui peres on vähihaige laps. Laste sotsiaalsed suhted
- Kui peres on vähihaige laps. Laste areng ja kasvatusstiilid
- Kui peres on vähihaige täiskasvanu
Vähihaigetele
- Lein ja positiivne psühholoogia
- Vähipatsiendi vaimse tervise toetamine. Onkospsühholoogiline lähenemine
- Vähihaigusest tingitud emotsionaalsed seisundid ja muutused väärtushinnangutes
- Iseenda psühholoogiline esmaabi
- Onkoloogiline diangoos ja seksuaalsus
- Psühholoogilise eneseabi oskuste olulisus ravi- ja tervistumiseprotsessis
- Kuidas jääda hingelt terveks, vaimult virgeks. 10 aastat onkoloogias
- Kuidas emotsionaalsed seisundid mõjutavad meie vaimset ja füüsilist keha
- Sügismasendusest elutervelt kevadesse
- EROS ja THANATOS. Siinpool elu ja sealpool surma onkoloogilise diagnoosi taustal
Varia
- Surmast ja suremisest. Leinast ja leinamisest.
- Enesekehtestamine egokaitsemehhanismide taustal
- Hingest ja hingede ajast
- Väärikas elu lõpp kliinilise psühholoogi vaatenurgast
- Naised ja vaimsed traumad küüditamise ja põgenemise taustal
- Kuidas ära tunda, mida me kardame ja mis takistab meid tegutsemast
- Enesekehtestamine erinevate inimtüüpide korral
- Ema ja vanaema osatähtsus lapse arengu ja vaimse tervise tagamisel
- Armastuse peidus pool. Armastusest ajus, kehas, keeles ja meeles
- Muusika ja laulmise mõju psüholoogilisele heaolule
- Stressiga seotud psüühika – ja meeleoluhäired
surmakohvikud
Surmakohviku ajalugu
SURMAKOHVIKU idee sai alguse 1999. aastal Šveitsis.
Idee loojaks oli Šveitsi sotsioloog Bernard Crettaz (1988-2022). Pärast abikaasa surma 1999. aastal korraldas ta kohviku Café Mortal, et tekitada avalikke arutelusid surma üle.
Ta kutsus terminaalse haigusega patsiente ja nende lähedasi spetsiaalselt kohvikusse selleks, et rääkida surmast. Cafes mortels ehk Death Café ehk Surmakohviku uudset ideed tutvustas Crettaz alles 2004. aastal.
Dr Crettaz korraldas oma eluajal mitmeid surmakohvikuid Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal.
Laiema avalikkuse tähelepanu sai kontseptsioon tänu JonUnderwood’i ja Sue Barsky Reid’ile,
kes seadsid üritusele täpsema raamistiku.
Jon Underwood (1973-2017) asutas 2011. aastal Death Cafe Londonis.
Surmakohvik on levinud tänaseks 73 riigis (s.h. Põhja-Ameerika, Austraalia, Euroopa)
Death Cafe’s kogunevad inimesed, sageli võõrad, kooki sööma, teed jooma ja surma üle arutlema. Eesmärk on suurendada teadlikkust surmast, et aidata inimestel oma (piiratud) elust maksimumi võtta.
Kellele oleks surmakohvikust kasu?
Inimesele, kes:
- soovib leida elu mõtet
- tunneb huvi eksisntentsialistlike teemade vastu
- soovib ennast surmaga seonduvate teemade osas harida
- soovib alustada surma ja suremisega seotud hirmude ületamist.
ABIKS MEDITSIINITÖÖTAJATELE
- Surmakohviku formaat võiks välja jõuda meditsiinitöötajateni,
kes samuti putuvad igapäevaselt surmaga pidevalt kokku. (https://surmast.ee/mis-on-surmakohvik/) - Selle kaudu saaks jagada teistega enda emotsiooni ja kogemust.
Surmakohvikud Eestis
Esimese Surmakohviku toimumise aega Eestis ei ole teada. Rakvere Teatrikohvikus korraldati see üle pika aja möödudes 2017. aasta veebruaris.
Samas on teada, et väiksemates ringkondades kohvikud toimivad, kuid on teistele “varjatud”.
Tallinna Ülikoolis on ühe aine raames surmakohviku korraldamine kasutusel arvestusena. Tudengitel on võimalik enda valitud piirkonnas korraldada surmakohvik. https://surmast.ee/mis-on-surmakohvik/
